Grafiit on tavaline mittemetallist materjal, must, kõrge ja madala temperatuuritaluvusega, hea elektri- ja soojusjuhtivusega, hea määrimisvõimega ja stabiilsete keemiliste omadustega; hea elektrijuhtivusega, saab kasutada elektroodina EDM-is. Võrreldes traditsiooniliste vaskelektroodidega on grafiidil palju eeliseid, nagu kõrge temperatuuritaluvus, madal tühjenemise tarbimine ja väike termiline deformatsioon. See näitab paremat kohanemisvõimet täppis- ja keerukate osade ning suuremõõtmeliste elektroodide töötlemisel. See on järk-järgult asendanud vaskelektroodid elektriliste sädemetena. Töötlemiselektroodide põhivool [1]. Lisaks saab grafiidist kulumiskindlaid materjale kasutada suurel kiirusel, kõrgel temperatuuril ja kõrge rõhu all ilma määrdeõlita. Paljud seadmed kasutavad laialdaselt grafiitmaterjalist kolvitopse, tihendeid ja laagreid
Praegu kasutatakse grafiitmaterjale laialdaselt masinate, metallurgia, keemiatööstuse, riigikaitse ja muudes valdkondades. Grafiitosi on mitut tüüpi, osade keeruline struktuur, kõrge mõõtmete täpsus ja pinnakvaliteedi nõuded. Kodused uuringud grafiidi töötlemise kohta ei ole piisavalt sügavad. Ka kodumaiseid grafiiditöötlemispinke on suhteliselt vähe. Välismaises grafiiditöötlemises kasutatakse kiireks töötlemiseks peamiselt grafiiditöötlemiskeskusi, millest on nüüdseks saanud grafiiditöötluse peamine arengusuund.
Selles artiklis analüüsitakse peamiselt grafiidi töötlemise tehnoloogiat ja tööpinke järgmistest aspektidest.
①Grafiidi töötlemise jõudluse analüüs;
② Tavaliselt kasutatavad grafiidi töötlemise tehnoloogia meetmed;
③ Grafiidi töötlemisel tavaliselt kasutatavad tööriistad ja lõikeparameetrid;
Grafiidi lõikamise jõudluse analüüs
Grafiit on heterogeense struktuuriga rabe materjal. Grafiidi lõikamine saavutatakse katkendlike laastuosakeste või pulbri tekitamisega läbi grafiitmaterjali rabeda purunemise. Seoses grafiitmaterjalide lõikemehhanismiga on kodu- ja välismaised teadlased teinud palju uurimistööd. Välismaised teadlased usuvad, et grafiidist laastude moodustumise protsess toimub ligikaudu siis, kui tööriista lõikeserv puutub kokku töödeldava detailiga ja tööriista ots purustatakse, moodustades väikesed laastud ja väikesed lohud ning tekib pragu, mis ulatub välja. tööriista otsa esi- ja alaosale, moodustades murdeava ning osa töödeldavast detailist puruneb tööriista edasiliikumise tõttu, moodustades laastud. Kodumaised teadlased usuvad, et grafiidiosakesed on äärmiselt peened ja tööriista lõikeserval on suur otsakaar, seega on lõiketera roll sarnane ekstrusiooniga. Grafiitmaterjal tööriista kokkupuutealal – töödeldavat detaili pigistavad reha esiosa ja tööriista ots. Surve all tekivad rabedad luumurrud, mille tulemusena moodustuvad laastud [3].
Grafiidi lõikamise käigus tooriku ümarate nurkade või nurkade lõikesuuna muutumisest, tööpingi kiirenduse muutumisest, tööriista sisse- ja väljalõikamise suuna ja nurga muutumisest, lõikevibratsioonist jne, tekitatakse grafiidist toorikule teatud löök, mille tulemuseks on grafiidiosa serv. Nurkade rabedus ja lõhenemine, tugev tööriistade kulumine ja muud probleemid. Eriti nurkade ning õhukeste ja kitsasribidega grafiitdetailide töötlemisel põhjustab see suurema tõenäosusega tooriku nurki ja lõhenemist, mis on samuti muutunud raskuseks grafiidi töötlemisel.
Grafiidi lõikamise protsess 
Traditsioonilised grafiitmaterjalide töötlemismeetodid hõlmavad treimist, freesimist, lihvimist, saagimist jne, kuid nende abil saab töödelda ainult lihtsa kuju ja madala täpsusega grafiitdetailid. Grafiidi kiirtöötluskeskuste, lõikeriistade ja nendega seotud tugitehnoloogiate kiire arengu ja rakendamisega on need traditsioonilised töötlemismeetodid järk-järgult asendatud kiirete töötlustehnoloogiatega. Praktika on näidanud, et: grafiidi kõvade ja rabedate omaduste tõttu on tööriistade kulumine töötlemisel tõsisem, seetõttu on soovitatav kasutada karbiid- või teemantkattega tööriistu.
Lõikamisprotsessi meetmed
Tulenevalt grafiidi eripärast tuleb grafiitdetailide kvaliteetse töötlemise saavutamiseks võtta kasutusele vastavad protsessimeetmed. Grafiitmaterjali karestamise korral saab tööriist suhteliselt suuri lõikeparameetreid kasutades otse töödeldavale detailile sööta; et vältida viimistluse ajal mõranemist, kasutatakse sageli hea kulumiskindlusega tööriistu, et vähendada tööriista lõikekogust ning tagada, et lõikeriista samm on väiksem kui 1/2 tööriista läbimõõdust, ja teostada protsess meetmed, nagu aeglustav töötlemine mõlema otsa töötlemisel [4].
Samuti on vaja lõikamise ajal mõistlikult korraldada lõiketee. Sisekontuuri töötlemisel tuleks võimalikult palju kasutada ümbritsevat kontuuri, et lõikeosa jõuosa oleks alati paksemaks ja tugevamaks lõigata ning vältida tooriku purunemist [5]. Tasapindade või soonte töötlemisel valige nii palju kui võimalik diagonaalne või spiraalne etteanne; vältige saari detaili tööpinnal ja vältige töödeldava detaili lõikamist tööpinnal.
Lisaks on lõikemeetod ka oluline tegur, mis mõjutab grafiidi lõikamist. Lõikevibratsioon allafreesimisel on väiksem kui ülesfreesimisel. Tööriista lõikepaksus allafreesimisel väheneb maksimumist nullini ja pärast tööriista toorikusse lõikamist ei esine põrgatavat nähtust. Seetõttu valitakse grafiidi töötlemiseks üldiselt freesimine.
Keerulise struktuuriga grafiidist toorikute töötlemisel tuleb lisaks ülaltoodud kaalutlustel põhineva töötlemistehnoloogia optimeerimisele võtta parimate lõiketulemuste saavutamiseks vastavalt konkreetsetele tingimustele erimeetmeid.
Postitusaeg: 20.02.2021